Majandus ei oota kutsehariduselt filolooge!

On möödunud kolm aastat peale 60% üleminekut vene õppekeelega gümnaasiumis eestikeelsele õppele. Hiljuti haridus- ja teadusministeeriumi poolt tehtud nende kolme aasta kokkuvõtted ja minister Jevgeni Ossinovski avalikud esinemised ja sõnavõtud tõstatasid taas diskussiooni teemal „Eesti keel venekeelses haridussektoris". Avaldan ka oma arvamuse.

Eestis on venekeelse hariduse üheks osaks kutseharidus. Ka selle ees seisab ülesanne lähima viie aasta jooksul minna üle eestikeelsele õppele vähemalt 60% ulatuses õppekava mahust. Olen kindel, et kui see üleminek viiakse läbi mõtlematult, sunniviisil ja üldiselt, siis tekib isegi suurem kahju, kui keelekatsete tulemusel üldhariduskoolis. Kuidas siis sel juhul mõistlikult toimida?

Olen alati tervitanud ja kiidan ka edaspidi heaks, kui ellu astuvad vene keelt emakeelena kõnelevad noored õpivad selgeks eesti, inglise, saksa, soome jm keele. Pole vaja selgitada, et mida rohkem keeli noor inimene valdab, seda rohkem võimalusi tal on. Kuid keel iseenesest - ei ole elus siiski kõige väärtuslikum pagas. Põhiliseks on ikkagi kutsealased teadmised ja oskused. Seetõttu ei tohiks kutseõppes keel joosta eriala ees.

Ennekõike, ma hoiduks võrdsustavast lähenemisest, et iga kutsekooli lõpetaja peab valdama eesti keelt kõrgtasemel. Terviklikult peab arvesse võtma nii regiooni, kus alustav spetsialist töötada kavatseb, kui ka eriala spetsiifikat. Ilmselge, et Saaremaal töötamiseks on vajalik ühte keeleoskuse taset, Tallinnas – teist ja Ida-Virumaal – kolmandat. Kutsenõuete seisukohast, puutub näiteks laomajanduse töötaja (muide, mistahes riigi regioonis töötades) eesti keelega kokku väga tihti, arvutispetsialistil läheb eesti keelt vaja inglise keelega pooleks, võib olla teist kasutab ta isegi rohkem, kuid ehitajale aga on eesti keelt vaja suhteliselt piiratud mahus. Ehitusfirmade omanikud on mulle öelnud: „Me ei vaja ehitusel „filolooge"; hästi eesti keelt valdava töödejuhataja leiame ise, kuid meie vajame kuldsete kätega töötajat".

Teine tähtis põhjus, miks üleminek eestikeelsele õppele kutsehariduses ei saa olla üldine ja massiline – kust selleks õpetajad võtta? Isegi vene keeles õpetavad õpetajad ei oota järjekorras, et kutsekooli tööle tulla, mida siis rääkida õpetamisest eesti keeles?! Kuid eesti keelt valdav inimene, kes pole kutseala asjatundja ega valda õppemetoodikat, rikub ainult asja ära. Just seda nimetab ühe puudusena minister Ossinovski oma hiljutises artiklis „ ... põhiliselt õpetamise protsess eesti keeles on äärmiselt passiivne ja keskendub sellele, et õpetaja räägib klassi ees eesti keeles ja õpilaste osalus piirdub vastustega „jah" või „ei". Tihtilugu õpetaja ise ei oska öelda rohkem".

Ainult kui gümnaasium riskib sel juhul saata ellu lihtsalt harimatu inimese, siis kutsekoolist tuleb välja ohtlik poolharitlane, kes hakkab meile maju ehitama, suppi keetma, töötama keerulistel seadmetel jms. Kujutate ette, kuidas see „tõstab" Eesti majanduse reaalse sektori konkurentsivõimet ....

Kolmanda põhjuse ma arvaksin sotsiaal-psühholoogiliste põhjuste hulka. Nii või teisiti on meie noor põlvkond omaks võtmas Eestis ammu propageeritavaid „isikliku vabaduse", „avatud maailma", „täieliku eneserealiseerimise" liberaalseid väärtusi ning selle tulemusena on paljud noored inimesed väga pragmaatiliselt meelestatud ja ei võta vastu „kohustust" ja seda keskkonda, kus see toimib. Nad õpivad meelsasti eesti ja teisi keeli, kui mõistavad, et need on neile edaspidiseks töölerakendamiseks tõepoolest vajalikud. Kuid kui me jätkame usinalt Eestimaa ehitamist, kus kõikide asjalikkuste eesotsas on „perfektne eesti keele oskus" ning lisaks sellele hakkavad lagunema hädaehitajate poolt, kes kutsekoolis ei saanud võõrkeelsest eriala tehnoloogiast aru, püstitatud hooned, siis sellisest Eestist hakkavad noored „põgenema" praegusest topelt kiiremini.

Minu meelest on kaks väljapääsu. Esimene – kindlat hoida suunda sellele, et regioonides valdavalt vene keeles kõneleva elanikkonnaga kutsekoolides õpetatakse olulisemaid erialaseid õppeaineid – tuleva eriala „tuuma" – vene lastele emakeeles, aga eesti keel oleks õppeprotsessis „erialaste terminite tõlke", tavaliste keeletundide ja vajadusel muude lisatundide kujul, kaasa arvatud ka õpilaste keeleõpe teistes regioonides vahetusprogrammi raames.

See suund võiks olla kinnitatud ka kutseõppeasutuse seaduses. Ja sündmust arengu teiseks variandiks – kõikide erialaainete õpetamine eesti keeles, samuti ka Ida-Virumaa kutsekoolides – on lihtne ja aktuaalne, kuna kõik vene põhikoolide lõpetajad omandavad hiilgavalt eesti keele ning igal pool regioonis kõlab ehitustel, kaevandustes, tsehhides ja kauplustes ainult eesti keel. Kuid tekib küsimus: kas te usute seda?


Inna Nazarova
Sillamäe Kutsekooli direktor